Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

Riigipead ja valitsusjuhid kinnitavad ELi 2013. aasta majandusprioriteedid

<p>Rosen Plevneliev, Bulgaaria Vabariigi president;<br />Dalia Grybauskaite, Leedu president;<br />ning Joseph Muscat, Malta peaminister.<br />Rosen Plevneliev ja Joseph Muscat osalesid<br />esimest korda Euroopa Ülemkogu kohtumisel.</p>
<p> </p>
<p>© Euroopa Liit, 2013</p>

Rosen Plevneliev, Bulgaaria Vabariigi president;
Dalia Grybauskaite, Leedu president;
ning Joseph Muscat, Malta peaminister.
Rosen Plevneliev ja Joseph Muscat osalesid
esimest korda Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

 

© Euroopa Liit, 2013

Euroopa Ülemkogu 14.–15. märtsi kohtumisel kinnitasid ELi riigipead ja valitsusjuhid liidu 2013. aasta majandusprioriteedid ning andsid strateegilisi suuniseid liikmesriikide käesoleva aasta eelarvepoliitika ja struktuurireformide osas. Tegemist on osaga ELi liikmesriikide poliitika koordineerimise kuuekuulisest tsüklist, mida kutsutakse „Euroopa poolaastaks”.

 

„Oleme täiesti teadlikud asetleidvast debatist ning inimeste suurenevast frustratsioonist ja meeleheitest. Samuti teame, et lihtsaid vastuseid ei ole olemas. Kriisist saab väljuda üksnes juhul, kui jätkame võitlust selle algpõhjuste vastu. Laua ümber valitses selles osas üksmeel,” ütles Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy.

 

Viis heakskiidetud ELi majanduspoliitika prioriteeti on järgmised:

 
  • diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine;
  • majandusele tavapärase laenuandmise taastamine;
  • majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine;
  • töötuse probleemiga tegelemine;
  • avaliku halduse moderniseerimine.

 

 

Riigipead ja valitsusjuhid rõhutasid, et eriti tähtsaks tuleks pidada noorte tööhõive toetamist ning majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamist.

 

Liikmesriikidele antavad suunised

 

Euroopa poolaasta menetluse kohaselt peavad liikmesriigid koostama oma 2013. aasta struktuurireformide ja eelarvepoliitika kavandid, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu antud suuniseid.

 

Eelarvepoliitika osas rõhutas Euroopa Ülemkogu „diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise” vajadust.

 

Liikmesriikide kulusid ja tulusid käsitlevad meetmed, sealhulgas lühiajalised sihipärased meetmed, peaksid seetõttu „suurendama majanduskasvu ja toetama töökohtade loomist”, eelkõige noorte osas.

 

Euroopa Ülemkogu kinnitas taas, et stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjade kohaselt saavad liikmesriigid tasakaalustada avaliku sektori tootlikud investeeringud eelarvedistsipliiniga.

 

Riigipead ja valitsusjuhid kutsusid samuti üles teostama struktuurireforme, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet ning korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust.

 

Esmatähtsate struktuurireformidena märgiti maksustamise tööjõukuludelt mujale nihutamist ning maksude kogumise tõhustamist ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemist.

 

Majanduskasvu ja töökohtade loomise esmatähtsad valdkonnad

 

Euroopa Ülemkogu rõhutas kolme valdkonda, mis on eriti olulised majanduskasvu ja töökohtade loomise suurendamiseks:

 

  • Kõige olulisemaks sotsiaalseks väljakutseks peeti töötust ning eelkõige noorte töötust. Noorte tööhõive algatus peaks täielikult toimima 2014. aasta jaanuarist. Struktuurifondide rahastamise kasutamine võib toetada võitlust noorte töötuse vastu. Riigipead ja valitsusjuhid soovivad, et kiiresti rakendataks noortegarantii, mille eesmärk on tagada, et kõik noored, kes on kaotanud töö, saavad peatselt töö- või koolituspakkumise.

 

  • Üks peamisi majanduskasvu ja töökohtade loomise mootoreid on endiselt ühtne turg. Euroopa Ülemkogu soovitab, et esimesse ühtse turu meetmepaketti (ühtse turu akt I) kuuluvate ettepanekute osas tehtav töö viiakse kiirelt lõpule. Tegemist on üliolulise prioriteediga ning seda eelkõige seoses peamiste küsimustega nagu raamatupidamine, kutsekvalifikatsioonid, riigihanked, töötajate lähetamine ja e-identimine/e-allkiri.

 

  • Bürokraatia vähendamist tuleb tõhustada ning seda nii ELi kui siseriiklikul tasandil. Liikmesriigid ja komisjon peaksid edendama arukat reguleerimist, pöörates erilist tähelepanu väikeste või keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele. Komisjon määratleb reguleeritavad valdkonnad ja õigusaktid, millel on suurim potentsiaal eeskirjade lihtsustamiseks ja reguleerimisest tulenevate kulude vähendamiseks.

 

2012. aastal paigutati ELi struktuurifondide kasutamata rahalisi vahendeid ümber 16 miljardi euro mahus ning neid kasutati riikides, mis on noorte töötusest kõige enam mõjutatud. Selle rahaga aidati ligikaudu 800 000 noort ja 55 000 väikeettevõtjat kogu Euroopas.

 

Järgnevad sammud

 

Euroopa poolaasta menetluse kohaselt peavad liikmesriigid koostama oma 2013. aasta struktuurireformide ja eelarvepoliitika kavandid, võttes arvesse Euroopa Ülemkogu antud suuniseid.

 

Kavandid esitatakse riiklikes reformikavades ning stabiilsusprogrammides (euroala liikmesriigid) või lähenemisprogrammides (euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid). Komisjon vaatab need dokumendid aprillis läbi.

 

Seejärel hindab komisjon liikmesriikide kavasid ja koostab iga riigi osas soovitused. Euroopa Ülemkogu kinnitab soovitused juunis. Euroopa poolaasta tsükkel lõpeb soovituste rakendamise hindamisega.

 


Vaata ka:

 

 

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

Jah    Ei


Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?