Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Lissaboni lepingu jõustumisega 1. detsembril 2009 sai Euroopa Ülemkogust institutsioon. Selle eesistuja on Herman Van Rompuy.
Allpool mõned küsimused selle kohta, mis on Euroopa Ülemkogu ja mida ta teeb, ning samas vastused, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (Lissaboni lepingu I osa) artiklis 15.
Mida teeb Euroopa Ülemkogu?
Euroopa Ülemkogu annab liidule selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb selle üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
Kes on ülemkogu liikmed?
Euroopa Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest koos ülemkogu eesistuja ja komisjoni presidendiga. Ülemkogu töös osaleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
Kui päevakord seda nõuab, võib iga Euroopa Ülemkogu liige kasutada ministri abi ning komisjoni president komisjoni liikme abi.
Kui tihti tuleb ülemkogu kokku?
Euroopa Ülemkogu tuleb kokku kaks korda poole aasta jooksul oma eesistuja kutsel.
Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise.
Kuidas teeb ülemkogu oma otsused?
Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud.
Kuidas valib ülemkogu oma eesistuja? Kui pikk on eesistuja ametiaeg?
Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ja teda võib tagasi valida ühe korra.
Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis, Justus Lipsiuse hoones. Ülemkogu abistab tema töös nõukogu peasekretariaat.
Paar sõna Euroopa Ülemkogu ajaloost
Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga, milles on ette nähtud ülemkogu ülesanne: anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist.
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (Lissaboni leping) (pdf)
 |
Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine
Eesistujariigi pressikonverents
Neljapäev, 19. november 2009
Vaata videot
|
 |
Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine
Ühisfoto
Neljapäev, 19. november 2009
Vaata videot
|
 |
Teabeleht Euroopa Ülemkogu presidendi kohta
PDF, 2 lk, 240Kb
(et)
|
 |
Teabeleht välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohta
PDF, 2 lk, 240Kb
(et)
|
 |
Euroopa Ülemkogu kodukord (et)
|
|
Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (et)
|
|
Lissaboni lepingu rakendamine (en) (fr)
|
|
TAUST, Lissaboni lepingu mõju justiits- ja siseküsimuste nõukogule: kaasotsustamismenetluse ulatuslikum kasutamine ja uued tööstruktuurid (et) / teised keeleversioonid
|
|
TAUST: Lissaboni leping (en) (fr)
|